Kuigi liigi piires on meie DNA-d üksteisega väga sarnased ja spetsiifilised, leidub siiski ka palju varieeruvust – me erineme pikkuse, kaalu, silma- ja juuksevärvi poolest, samuti oleme erinevate huvidega ning igaühel meist on omad tugevad ja nõrgad küljed. Samuti põeme me erinevaid haigusi. Need erinevused tulenevad osaliselt väikestest varieeruvustest meie DNA järjestustes, mis enamasti on eraldivõetuna kaduvväikse mõjuga, kuid millel võib summaarselt olla väga suur efekt näiteks meie pikkusele või mõnele haigusriskile.
Günekoloogilistel haigustel on geneetiline eelsoodumus
Viimastel aastatel geenivaramu teadlaste osalusel tehtud uuringud on näidanud, et väga paljudel günekoloogilistel haigustel (endometrioos, polütsüstiliste munasarjade sündroom, vaagnapõhja allavaje, varane menopaus) ning raseduskomplikatsioonidel (raseduse katkemine, preeklampsia, rasedusdiabeet) on teatav geneetiline eelsoodumus.
See tähendab, et tegemist on nn komplekshaigustega – need on haigused, mille kujunemine sõltub geenide, keskkonna ja elustiili koosmõjust – ja seega kümned või sajad meie geenides olevad variandid suurendavad haigusriski. Kui palju täpselt, sõltub sellest, kui suur on haiguse geneetiline komponent ja milline kombinatsioon nendest haigusriski mõjutavatest variantidest meie DNA-sse parasjagu sattunud on.
|